The Blog

Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles

Kehtiv töölepingu seadus annab võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda, kuid mis saab edasi siis, kui töölepingu on erakorraliselt üles öelnud töötaja ja tööandja on keskmine firmajuht, kellel ei ole seadustest mingit ülevaadet?

Selline asi võib firmale kaasa tuua arvestatava materiaalse kahju, sest vastu keskmise firmajuhi loogikat on sellise avalduse saanud firmajuht kohustatud asja vaieldavuse korral vaidlustama selle töövaidluskomisjonis või kohtus. Võiks mõelda, et kui keegi firmalt mingit raha tahab nõuda, siis peab ta selleks ise pöörduma kohtusse ja siis on võimalik sellele vastu vaielda, kuid sellises vaidluses peab aktiivseks pooleks olema hoopis tööandja.

Juhul, kui tööandja ei vaidlusta töölepingu erakorralist ülesütlemist töövaidluskomisjonis või kohtus, siis kehtiva kohtupraktika kohaselt mõistetakse tööandjalt töötaja kasuks välja kolme kuu keskmise palga ulatuses rahaline hüvitis. Töövaidluskomisjon või kohus isegi ei kontrolli seda, kas töötajal oli alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks või mitte ja see võib endaga kaasa tuua väga ebaõiglase rahalise kohustuse tööandjale, kes tegelikkuses ei olegi midagi valesti teinud. Töötajad aga saavad tööandja teadmatust ära kasutada ja küsida raha, milleks neil tegelikkuses õigust ei ole ja see on seaduspärane.

Tiina Raja, Õiguskoda

Välismaalasele korterit üürides peab üürileandja regulaarselt kontrollima üürniku elamisloa kehtivust

Käesoleva artikli aluseks on Pealnägija 12.12.2012 eetris olnud saade, milles käsitleti üürileandja trahvimist selle eest, et ta oli sõlminud üürilepingu Kanadast pärit inimesega ning sellel inimesel ei olnud Eestis kauemaks viibimiseks seaduslikku õigust.

Välismaalaste seaduse § 289 lg 1 sätestab üheselt ja selgesõnaliselt, et isik, kes võimaldab välismaalsele eluaset või sõlmib temaga üürilepingu, on kohustatud kontrollima välismaalse Eestis viibimise seaduslikkust ning sama seaduse § 305 sätestab sanktsioonina Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalasega üürilepingu sõlmimise või temale eluaseme võimaldamise eest karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot.

Saatest selgus, et sellise kohustuse olemasolust üürileandjale ei olnud teadlikud ei maaklerid, juristid ega ka üürileandjad. Samuti ei kirjutata sellest üheski artiklis, mis võtavad kokku üürileandja kohustused! Samas kinnitas Politsei- ja Piirivalveameti esindaja, et rahatrahve määratakse igal aastal veidi alla sajale isikule.

Seejuures on märkimisväärne, et mingisugust tahtlust sellist tegu toime panna ei saa inimesel olla, kuna ilmselgelt on üürileandja jaoks ennekõike oluline, et üürnik suhtuks heaperemehelikult korterisse, kasutaks seda sihipäraselt, tasuks õigeaegselt üüri ja kommunaalmaksed. Päris kindlasti ei saa enamusel, kui mitte kõikidel üürileandjatel, olla tahtlust varjata oma väljaüüritavas korteris illegaalselt Eestis viibivat isikut.

Eelnimetatud saates möönab ametnik, et vastavatest koolitustest on kõrvale jäetud maaklerid, kuid just kinnisvaramaakler on see inimene, kes peaks seda seadust teadma ja selgitama seda üürileandjale. Kindlasti hoiaks see ära enamuse sellekohaseid väärteomenetlusi. Ilmselgelt inimene, keda ennast välismaalaste seadus Eesti kodanikuna ei peaks puudutama, ei ole kursis selle seaduse sisuga ja karistada saab ta teadmatusest, mitte tahtlusest seda tegu toime panna.

Küsimuse tekitab sellise seadusesätte eesmärgipärasus ja otstarbekus ning kas tegemist ei ole mitte üürileandjat liigselt koormava kohustusega, kui üürileandja peab regulaarselt kontrollima välismaalasele korterit üürides tema elamisloa kehtivust. Vastavate lubade kontrolli võiksid teostada siiski vastava eriala spetsialistid, mitte isikud, kelle eesmärk on korterit väja üürida. Seni kuni välismaalaste seadus sisaldab eelkirjeldatud kohustust, on see väga oluline informatsioon üürileandjatele ning kinnisvaramaaklerid võiksid sellest välismaalasele korterit üürides üürileandjaid teavitada.

Tiina Raja, Õiguskoja jurist

Kas üürnikult võib nõuda maakleritasu maksmist?

Viimasel ajal levib mitmeid üleskutseid, milles agiteeritakse üürnikke üürilepingu sõlmimisel keelduma maakleritasu maksmisest. Kuigi selliste üleskutsete eesmärk jääb siinjuures kahtlaseks, vaatleme selle teema seaduslikku külge. Maakleritasu maksmise kohustuse sätestab võlaõigusseadus, mis kirjeldab maaklerilepingu sisu selliselt, et maaklerilepingu sõlmimisega kohustub maakler vahendama teisele isikule lepingu sõlmimist kolmanda isikuga ning see teine isik kohustub maksma talle selle eest maakleritasu.

Sellises sõnastuses seaduse lugemine võib aga anda inimesele väärarusaama, et üürileandmisel on üürileandja kohustatud tasuma maakleritasu, mis inimeste arusaama järgi peaks tähendama seda, et maakleritasu ei tohi küsida üürnikult, kuid tegelikkuses ei saa lähtuda seaduse tõlgendamisel sellest ühest lausest, vaid seadusest tervikuna. Võlaõigusseadus ei sätesta keeldu küsida maakleritasu üürnikult, seega ei ole selline tegevus ebaseaduslik ega ole seetõttu ka kehtetu. Muidugi võiks taolised lepingutingimused esitada juba üürikuulutuses, et välistada asjatuid küsimusi isikute poolt, kes selliste tingimustega ei nõustu.

Sarnasele seisukohale on asunud ka Tarbijakaitseamet (vt artiklit http://www.tarbijakaitseamet.ee/12-elamispindade-uurikuulutuses-peab-olema-informatsioon-maaklertasu-suuruse-ja-selle-maksmise-kohustuse-kohta/).

Siinkohal soovitame inimesel ise kaasa mõelda sellise üleskutse õiguspärasusest ja mitte uskuda pimesi kõike, mida reklaamitakse. Need konsultatisoonifirmad ei vastuta oma „kampaania“ õigsuse ja seaduspärasuse eest, kuid inimesele, kes sellise väärinfo tõttu satub mistahes vaidlusse, võivad kaotused olla üpris suured. Maakleritasu küsimine üürilevõtjalt ei ole ebaseaduslik, vaid see saab võimalikuks tänase päeva turusituatsiooni tõttu.

Tiina Raja, Õiguskoja jurist

Parkimise eest määratavad viivistasud ja trahvid

Käesolevat arvamust ajendas kirjutama 19.02.2012 Äripäeva artikkel, mille kohaselt trahviti sõiduki omanikku selle eest, et ta jättis parkimistasu maksmata kohaliku omavalitsuse territooriumil asuval tasulisel parkimisalal. Tegelikkuses pidi nimetatud artiklis kirjeldatu kohaselt olema tegemist viivistasu otsusega, mitte väärteomenetlusega, nagu väideti artiklis.

Juhul, kui Teie sõiduk on pargitud ja Te leiate oma sõiduki esiklaasilt kilesse pakitud trahviteate või viivistasu otsuse, siis tuleb vahet teha, kellele ja mille eest Te maksate ning kuidas on võimalik seda vaidlustada. Valesti parkimise eest on võimalik koostada:

  • viivistasu otsus,
  • leppetrahv,
  • trahviteade kirjalikus hoiatamismenetluses,
  • või viiakse läbi väärteomenetlus.

1. Viivistasu otsus

Viivistasu saab määrata kohaliku omavalitsuse territooriumil tasulisel parkimisalal parkimistingimuste rikkumiste eest ning viivistasu võib määrata juhul, kui:

  • parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi;
  • tasutud parkimisaega on ületatud;
  • tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust.

Viivistasu otsus koostatakse kolmeseksemplaris, millest üks jääb parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule, teine antakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas toimetatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale kätte. Viivistasu peab maksma ja viivistasu otsust saab vaidlustada mootorsõiduki omanik. Juhul, kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki vastutav kasutaja, peab tema viivistasu maksma ja tal on ka õigus viivistasu otsust vaidlustada.

Kui viivistasu otsusega on rikutud mootorsõiduki omaniku või sõiduki vastutava kasutaja õigusi, siis sellise viivistasu otsuse vaidlustamiseks on kaks võimalust. Esimeseks võimaluseks on pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse, mis on tasuta või teise võimalusena tuleb esitada kaebus halduskohtule, kuid siis tuleb tasuda ka riigilõiv.

Oluline on teada, et kui viivistasu ei ole tähtpäevaks tasutud, siis võib esitada nõude kohesekssundtäitmisekskohtutäiturile ja viivistasule lisanduvad kohtutäituri tasud. Kohtutäituril on õigus täitemenetluses sissenõutav summa Teie pangakontolt maha võtta. Sissenõue aegub, kui see on täitmisele pööratud ja seda ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul viivistasu otsuse tegemisest.

Tallinnas tegeleb parkimise korraldamisega ja viivistasudega Tallinna Transpordiamet ning halduslepinguga on need ülesanded üle antud AS-le Ühisteenused.

2. Leppetrahv parkimistingimuste rikkumise korra

Eramaalparkimistingimuste rikkumiste puhul määratakse leppetrahv. Seega on viivistasude ja leppetrahvide vahe esiteks selles, et viivistasusid määratakse parkimistingimuste rikkumiste eest kohaliku omavalitsuse tasulisel parkimisalal, leppetrahve aga määratakse eramaal asuvates parklates parkimistingimuste ehk tegelikkuses parkimistasu maksmata jätmise eest.

Tallinnas tegelevad eramaadel leppetrahvide määramisega sellised erafirmad nagu EuroPark Eesti OÜ, Citypark OÜ, AS Ühisteenused.

Liiklusseaduses on kirjas, et teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise, kuid liiklusseadus ei reguleeri parkimise korraldamist eramaadel.

Parkimise korraldamise ja viivistasusid puudutavad seaduse sätted leiab liiklusseadusest, kuid leppetrahvide puhul on asjasse puuduvad seaduse sätted võlaõigusseaduses. Leppetrahvi maksmises saavad kokku leppida lepingu pooled ehk siis antud juhul eramaa omanik või tema poolt volitatud isik ja teiselt poolt sõiduki kasutaja, kes pargib sõiduki eramaale ja jätab parkimise eest maksmata või rikub eraparklas muid parkimistingimusi. Seega, kui leppetrahvil ei ole kirjas parkimistingimusi rikkunud isiku nime, siis tekib küsimus, kes on parkimiskorraldajaga sõlminud lepingu. Sõiduk iseseisvalt seda teatavasti teha ei saa. Sõiduki juhi peab kindlaks tegema leppetrahvi koostanud erafirma ning parkimistingimuste rikkumiste kohta tuleb esitada tõendid, kui neid nõutakse.

Leppetrahvi suurus on tavaliselt kirjas parkla juures oleval sildil, kuid selle leppetrahvi suuruse on ühepoolselt otsustanud eramaa omanik või parkimiskorraldaja. Võlaõigusseaduse oluliseks põhimõtteks on lepinguvabaduse põhimõte ja kui sellest olulisest seaduse põhimõttest kõrvale kaldutakse, siis tuleks selline tüüptingimus VÕS-is sätestatud tingimuste kohaselt lugeda tühiseks. Leppetrahvi saate vaidlustada samas firmas, kes Teile selle trahvi määras. Kas selline vaidlustamine tulemusi annab on küsitav. Kohtusse pöördumisel tuleb aga tasuda riigilõiv ja seetõttu inimesed seda kaebeõigust tihtilugu ei kasuta.

Oluline on siinjuures teada, et leppetrahvi ei saa saata kohtutäiturile sundtäitmiseks ja ilma kohtuotsuseta ei saa keegi seda summat Teie arveldusarvelt maha võtta, nagu seda on võimalik teha viivistasu otsuse puhul. Seega ei saa ka parkimise korraldajad Teilt muul moel leppetrahvi välja nõuda, kui neil tuleb pöörduda kohtusse ja tasuda seejuures riigilõiv ning lisaks peavad nad esitama kohtule tõendid sõiduki ja konkreetse parkija kohta, kellega neil on sõlmitud parkimise kohta leping. Inkassofirmadel Teie kontodele juurdepääsu ei ole ja see tähendab, et nad ei saa peale kirjade saatmise ja telefonikõnede tegemise midagi muud teha.

3. Trahviteade kirjalikus hoiatamismenetluses

Trahviteade kirjalikus hoiatamismenetluses tähendab seda, et olete toime pannud liiklusseaduses kirjeldatud liiklusväärteo, mille puhul on võimalik mootorsõduki omanikule või vastutavale kasutajale määrata hoiatustrahvi. Keelatud kohas parkimiste eest toime pandud liiklusväärtegude kohtuväliseks menetlejaks on kas Politsei- ja Piirivalveamet või valla- või linnavalitsus. Tallinna Linnavalitsus on vastava ülesande pannud munitsipaalpolitseile.

Juhul, kui liiklusväärtegu on jäädvustatud fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht, siis on sellise rikkumise eest võimalik määrata hoiatustrahvi.

Tegelikkuses ei peaks nimetatud trahviteadet panema sõiduki esiklaasile, nagu see on ette nähtud viivistasu otsustele, sest väärteomenetluse seadustiku kohaselt peab hoiatustrahvi teate koostama kahesidentses eksemplaris, millest üks jääb kohtuvälisele menetlejale ja teine saadetakse viie tööpäeva jooksulmootorsõiduki omanikule või vastutavale kasutajale. Kui üks eksemplar jääb kohtuvälisele menetlejale, nagu seadus ette näeb, teine trahviteate eksemplar pannakse sõiduki esiklaasile, siis on selge, et ametnikud ei koosta kahte identset eksemplari, vaid nad koostavad kolm eksemplari, mis tegelikult ei ole identsed, kasutades viivistasu määramise analoogiat. Sellise tegevusega eksitavad ametnikud inimesi ning tõusetub küsimus miks ja kui kaua sellist tegevust kontrollorganite poolt lubatakse.

Mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul võib kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtumitel määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, siis vastutavale kasutajale ning selles osas on liiklusväärteo eest määratav hoiatustrahv sarnane viivistasu otsusele, s.t ametnikul ei ole vaja tegelikku valesti parkijat kindlaks teha.

Trahviteate saamisel kirjalikus hoiatamismenetluses saate Te juhul, kui sõidukit kasutas teine isik, esitada kaebuse, milles märgite ära selle isiku nime ja muud nõutavad andmed. Sellisel juhul ei pea Teie hoiatustrahvi tasuma ning Teie poolt nimetatud isiku suhtes alustatakse väärteomenetlust. Viivistasu otsuse puhul ei võeta seda arvesse, kui selgub, et parkimistingimusi rikkus keegi teine. Kaebuse trahviteate kohta saate esitada vaid samale kohtuvälisele menetlejale, kes Teile trahviteate väljastas. Käesoleval ajal kirjalikus hoiatamismenetluses määratud trahviteadet kohtus vaidlustada ei saa.

Kui andmed väärteo toimepannud isiku kohta kantakse karistusregistrisse, siis mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus ja seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel.

4. Väärteomenetlus

Oluline on teada, et väärteomenetluses ei jäeta menetlusdokumente sõiduki esiklaasile ning seetõttu puudutame siinjuures seda vaid põgusalt.

Väärteomenetluses vastutab väärteo toimepanemise eest see isik, kes on väärteo toime pannud. Mootorsõiduki omanikku ja vastutavat kasutajat ei saa väärteo toimepanemises vastutusele võtta, kui nad seda tegu toime ei pannud.

Väärteo toime pannud isik on menetluses menetlusalualune isik ja tal on omad õigused, mida kohtuväline menetleja rikkuda ei tohi. Samuti tuleb väärteomenetluse läbiviimisel kinni pidada väärteomenetluse normidest ja kui seda ei tehta, siis võib see kaasa tuua väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise.

Väärteomenetluses, olenevalt asjaoludest võib kohtuväline menetleja kohaldada erinevaid menetlusliike (suuline hoiatamismenetlus, kiirmenetlus, üldmenetlus). Kahte esimest menetlusliiki saab kohaldada vaid siis, kui teo toimepanemise asjaolud on selged ja Te nõustute nimetatud menetlusliikide kohaldamisega.Suulist hoiatamismenetlust kohtus vaidlustada ei saa, küll aga saab kiirmenetluse otsust vaidlustada. Üldmenetluses koostatatud väärteoprotokolli kohta saab esitada vastulause kohtuvälisele menetlejale. Üldmenetluses tehtud otsust saab samuti vaidlustada kohtus.

Väärteomenetluses tehtud otsust saab vaidlustada iga isik ise või oma esindaja kaudu. Kaebuse esitamisel ei ole vaja tasuda riigilõivu ehk kaebuse esitamine kohtule on tasuta ja kui Te olete võtnud esindaja ning kohus rahuldab Teie kaebuse, siis võib kohus need tasutud kulud teiselt poolelt välja mõista. Kaebuse võib kohtule esitada ka rahatrahvi vähendamiseks, kui Te leiate ja suudate ära põhjendada, et Teile määratud rahatrahv on põhjendamatult suur.

Parkimise eest keelatud kohas võivad väärteomenetlusi läbi viia Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud ja valla- või linnavalitsus. Tallinnas on käesoleval ajal vastav pädevus antud munitsipaalpolitseile.

Kokkuvõtteks

Kuna parkimise eest on hakatud määrama leppetrahve ja trahviteateid kirjalikus hoiatamismenetluses kasutades ära liiklusseaduses viivistasu kohta käivaid sätteid, siis ei taga see õigusselgust ja üheseltmõistetavust parkimisega seonduvas. See tekitab inimestes segadust ja õigustatud pahameelt ning ülaltooduga oleme püüdnud seda selgitada.

Teie Õiguskoda

Käendusest ehk jagatud mure on kaks muret

Meie õigusbüroosse on pöördunud mitmed inimesed, kellele on osutunud probleemiks kunagi ammu koolikaaslasele antud õppelaenu käendus. Selgus, et selle probleemi käes vaevlevad paljud inimesed, kes vaevavad pead, kuidas nüüd seda olukorda lahendada. Käenduse andmise hetkel võis see tunduda isegi mõistlik mõte või oli lihtsalt suur soov teist inimest aidata, sest vastasel korral ei oleks sõber või koolikaaslane saanud õppelaenu, kuid inimesed on jätnud arvestamata, et asjaolud võivad muutuda, st et tolle hetke sõber või tuttav ei pruugi tulevikus olla enam isegi mitte tuttav.

Seega peaks käenduse andmise küsimuses esimeseks asjaks olema põhjalik analüüs küsimuses: kellele Sa käendajaks hakkad, sest käenduse kehtivus ei sõltu Sinu ja põhivõlgniku vahelisest suhtest. Kui tegemist on perekonnaliikmega, siis suure tõenäosusega ei jäta ta rõõmuga oma laenukohustusi lähedaste kanda. Aga kui tegemist on inimesega, kellega Sa mingil hetkel enam ei suhtle ja kontakt kaob, siis on see võimalus tunduvalt tõenäolisem.

Teiseks pead Sa olema alati valmis ja ka võimeline ise põhivõlgniku asemel laenu tagasi maksma, juhul kui põhivõlgnik ise ei ole selleks suuteline. Seega vaata üle enda ja oma pere eelarve, et kindlaks teha, kas Sul on selleks piisavalt võimalusi.

Kui Sa täidad põhivõlgniku eest kohustuse, siis tekib Sul küll omakorda nõue põhivõlgniku vastu, kuid põhivõlgniku poolt kohustuse täitmisega võib minna palju aega.

Kohustuse täitmise korral pead Sa sellest põhivõlgnikule teatama. Juhul, kui sama kohustust käendab peale Sinu veel keegi, siis olete te kaaskäendajad ja vastutate võlausaldaja ees solidaarselt, isegi siis, kui te ei andnud käendust ühiselt.

Käenduslepingu vormistamisel jälgi, et:

1. käendusleping sisaldaks tingimust, mis lubab nõuda kohustuse täitmist käendajalt alles seejärel, kui põhivõlgnikult on kohustuse täitmist nõutud ja põhivõlgnik kohustuste täitmisele ei ole asunud. Vastasel juhul vastutad Sa laenu tagasimaksmisel võrdselt põhivõlgnikuga ja igal hetkel on võimalik Sinult laenu tagasimaksmist nõuda olenemata sellest, kas laenusaajalt on üldse püütud raha välja nõuda või mitte;

2. oleks määratletud kohustuse maksimummäär, mis välistab võimaluse sattuda olukorda, kus kohustusi tuleb täita põhivõlast oluliselt suuremas mahus. Näiteks kui tarbijakäenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja rahalise vastutuse maksimumsummat, on selline käendusleping tühine ning võlausaldaja ei saa tarbijast käendajalt põhivõlgniku kohustuse täitmist üldse nõuda;

3. käendusleping sisaldaks punkti, mille kohaselt oleks juba sõlmitud laenulepingu muutmiseks nõutav ka käendaja nõusolek või klausel, et käendaja ei vastuta võlgniku poolt pärast käenduslepingu sõlmimist tehtud tehingute eest.

Kui Sa oled juba käenduslepingu sõlminud, siis tunne regulaarselt huvi, kaspõhivõlgniku kohustused on täidetud, milline on laenu tagasimaksmise olukord ja kas ei ole tekkinud makseraskusi. Vastavat informatsiooni on võlausaldaja kohustatud Sulle väljastama ning sellega minimeerid Sa võimaluse, et ühel heal päeval Sinu vastu esitatav nõue tuleb Sulle ootamatult ning seetõttu võid ise sattuda selle nõude tõttu makseraskustesse.

Kui Sinu vastu on esitatud nõue, kontrolli kas see nõue ei ole aegunud. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käenduse kehtivuse tähtaeg ning see on möödunud, oled oma käenduskohustusest vabanenud. Juhul, kui käenduslepingus kehtivuse tähtaega fikseeritud ei ole, aegub laenuandja nõue 3 aasta jooksul päevast, mil laenuandjal tekkis õigus võlgnikult kohustuse täitmist nõuda.

Kokkuvõtvalt tahame inimestele südamele panna, et käendus ei ole pealiskaudne formaalselt antud allkiri, millega ei kaasne midagi peal selle, et teine inimene võtab endale kohustuse. Käendusega kaasneb ka käendajale suur vastutus ja valmisolek teise inimese võetud kohustust ise täitma asuda. Sest kui jagatud rõõm on pool rõõmu, siis jagatud mure võib ühel heal päeval olla kaks muret. Seega olge ettevaatlikud käenduslepingu sõlmimisel ja ärge võtke endale mõttetuid kohustusi, vaid kaaluge see enne põhjalikult läbi ning seejärel olge valmis vastutama.

Teie Õiguskoda

Blokeeritud pangakonto vabastamine ammusest arestist

Meiepoole pöördus firma ISC, kelle pangakonto oli 1999. aastal Tallinna Linnakohtutäitevosakonna poolt arestitud. 2004. aastal vahetas firma omanikku. Kui uus omanik läks panka allkirjaõigusi muutma ja teleteenuseid sõlmima selgus, et pangakonto on blokeeritud. Uus omanik pani arvele nõude ulatuses rahalised vahendid, kuid arestitud summat sealt maha ei võetud, sest võlausaldaja ei tundnud enam võla vastu huvi ja pank ise blokeeringut kontolt eemaldada ei saanud. Panga poole pöördumine mingit tulemust ei andnud ning peale pikka selgitusteküsimist selgus, et pangakonto blokeeringust vabastamiseks tuleb pöörduda kohtusse ja nagu hiljem selgus, siis tuli pöörduda avaldusega sissenõudja õiguste välistamiseks üleskutsemenetluse korras maakohtusse.

Täitemenetluseseadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 3 sätestab, et isikul, kelle vara on arestitud või millele on seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri poolt enne 01.03.2001 nõude alusel, milles ei ole täitemenetlust jätkatud pärast 01.03.2001, on õigus esitada kohtule avaldus sissenõudja õiguste välistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud üleskutsemenetluse korras. Üleskutsemenetlus on hagita asi, mille kohus vaatab läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Riigilõivu tuleb tasuda summas, mis on nõutav avalduselt hagita menetluses ja on sellisel juhul 63,91 eurot.

Kohus võib seaduses ettenähtud juhul teha üleskutsemenetluses nõuete või muude õiguste esitamiseks avaliku üleskutse, mille tagajärjeks on nõudest või õigusest teatamata jätmise korral õiguse lõppemine või muu õiguslikult negatiivne tagajärg. Kohus algatab üleskutsemenetluse üleskutsemäärusega üksnes põhistatud avalduse alusel, kui avalduse esitamine on lubatav.

Üleskutse avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus võib määrata, et üleskutse avaldatakse korduvalt või lisaks muus väljaandes või ringhäälingus. Üleskutsetähtaeg on vähemalt kuus nädalat enne nõuetest või muudest õigustest teatamise tähtpäeva, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Pärast seda teeb kohus avaldaja taotlusel välistusmääruse, millega välistatakse kolmandate isikute nõuded ja õigused, kui kohtu määratud ajaks ei ole kolmandad isikud oma nõuetest või muudest õigustest kohtule teatanud.

Välistusmäärus avaldatakse jällegi Ametlikes Teadaannetes ning selle vaidlustamiseks võib kolme kuu jooksul esitada määruskaebuse. Kui määruskaebust ei esitata, jõustub määrus kolme kuu möödumisel ning blokeeringu pannud pangale saadetakse jõustunud määrus täitmiseks.

Kokkuvõtteks tuleb möönda, et välistusmenetlus nõuab küll aega, kuid olukorras, kus Teie pangakonto on vanast ajast arestitud, kuid endine võlausaldaja enam asja vastu huvi ei tunne, siis on see ainus võimalus blokeeringut kontolt eemaldada. Pangad seda iseseisvalt teha ei saa ja seetõttu tuleb pöörduda avaldusega sissenõudja õiguste välistamiseks üleskutsemenetlusega kohtu poole. Meie kliendil kulus küll selleks aega terve aasta, kuid see eest on tal nüüd võimalik oma pangakontot kasutada ning ka endisest võlausaldajast on ta nüüd vabanenud. Siinjuures avaldame au kohtunikule, kes asja menetles ning asja lahendamise käigus andis väga häid ja pädevaid selgitusi.

Teie Õiguskoda