Parkimise eest määratavad viivistasud ja trahvid

Käesolevat arvamust ajendas kirjutama 19.02.2012 Äripäeva artikkel, treatment mille kohaselt trahviti sõiduki omanikku selle eest, et ta jättis parkimistasu maksmata kohaliku omavalitsuse territooriumil asuval tasulisel parkimisalal. Tegelikkuses pidi nimetatud artiklis kirjeldatu kohaselt olema tegemist viivistasu otsusega, mitte väärteomenetlusega, nagu väideti artiklis.

Juhul, kui Teie sõiduk on pargitud ja Te leiate oma sõiduki esiklaasilt kilesse pakitud trahviteate või viivistasu otsuse, siis tuleb vahet teha, kellele ja mille eest Te maksate ning kuidas on võimalik seda vaidlustada. Valesti parkimise eest on võimalik koostada:

  • viivistasu otsus,
  • leppetrahv,
  • trahviteade kirjalikus hoiatamismenetluses,
  • või viiakse läbi väärteomenetlus.

1. Viivistasu otsus

Viivistasu saab määrata kohaliku omavalitsuse territooriumil tasulisel parkimisalal parkimistingimuste rikkumiste eest ning viivistasu võib määrata juhul, kui:

  • parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi;
  • tasutud parkimisaega on ületatud;
  • tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust.

Viivistasu otsus koostatakse kolmeseksemplaris, millest üks jääb parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule, teine antakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas toimetatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale kätte. Viivistasu peab maksma ja viivistasu otsust saab vaidlustada mootorsõiduki omanik. Juhul, kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki vastutav kasutaja, peab tema viivistasu maksma ja tal on ka õigus viivistasu otsust vaidlustada.

Kui viivistasu otsusega on rikutud mootorsõiduki omaniku või sõiduki vastutava kasutaja õigusi, siis sellise viivistasu otsuse vaidlustamiseks on kaks võimalust. Esimeseks võimaluseks on pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse, mis on tasuta või teise võimalusena tuleb esitada kaebus halduskohtule, kuid siis tuleb tasuda ka riigilõiv.

Oluline on teada, et kui viivistasu ei ole tähtpäevaks tasutud, siis võib esitada nõude kohesekssundtäitmisekskohtutäiturile ja viivistasule lisanduvad kohtutäituri tasud. Kohtutäituril on õigus täitemenetluses sissenõutav summa Teie pangakontolt maha võtta. Sissenõue aegub, kui see on täitmisele pööratud ja seda ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul viivistasu otsuse tegemisest.

Tallinnas tegeleb parkimise korraldamisega ja viivistasudega Tallinna Transpordiamet ning halduslepinguga on need ülesanded üle antud AS-le Ühisteenused.

2. Leppetrahv parkimistingimuste rikkumise korra

Eramaalparkimistingimuste rikkumiste puhul määratakse leppetrahv. Seega on viivistasude ja leppetrahvide vahe esiteks selles, et viivistasusid määratakse parkimistingimuste rikkumiste eest kohaliku omavalitsuse tasulisel parkimisalal, leppetrahve aga määratakse eramaal asuvates parklates parkimistingimuste ehk tegelikkuses parkimistasu maksmata jätmise eest.

Tallinnas tegelevad eramaadel leppetrahvide määramisega sellised erafirmad nagu EuroPark Eesti OÜ, Citypark OÜ, AS Ühisteenused.

Liiklusseaduses on kirjas, et teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise, kuid liiklusseadus ei reguleeri parkimise korraldamist eramaadel.

Parkimise korraldamise ja viivistasusid puudutavad seaduse sätted leiab liiklusseadusest, kuid leppetrahvide puhul on asjasse puuduvad seaduse sätted võlaõigusseaduses. Leppetrahvi maksmises saavad kokku leppida lepingu pooled ehk siis antud juhul eramaa omanik või tema poolt volitatud isik ja teiselt poolt sõiduki kasutaja, kes pargib sõiduki eramaale ja jätab parkimise eest maksmata või rikub eraparklas muid parkimistingimusi. Seega, kui leppetrahvil ei ole kirjas parkimistingimusi rikkunud isiku nime, siis tekib küsimus, kes on parkimiskorraldajaga sõlminud lepingu. Sõiduk iseseisvalt seda teatavasti teha ei saa. Sõiduki juhi peab kindlaks tegema leppetrahvi koostanud erafirma ning parkimistingimuste rikkumiste kohta tuleb esitada tõendid, kui neid nõutakse.

Leppetrahvi suurus on tavaliselt kirjas parkla juures oleval sildil, kuid selle leppetrahvi suuruse on ühepoolselt otsustanud eramaa omanik või parkimiskorraldaja. Võlaõigusseaduse oluliseks põhimõtteks on lepinguvabaduse põhimõte ja kui sellest olulisest seaduse põhimõttest kõrvale kaldutakse, siis tuleks selline tüüptingimus VÕS-is sätestatud tingimuste kohaselt lugeda tühiseks. Leppetrahvi saate vaidlustada samas firmas, kes Teile selle trahvi määras. Kas selline vaidlustamine tulemusi annab on küsitav. Kohtusse pöördumisel tuleb aga tasuda riigilõiv ja seetõttu inimesed seda kaebeõigust tihtilugu ei kasuta.

Oluline on siinjuures teada, et leppetrahvi ei saa saata kohtutäiturile sundtäitmiseks ja ilma kohtuotsuseta ei saa keegi seda summat Teie arveldusarvelt maha võtta, nagu seda on võimalik teha viivistasu otsuse puhul. Seega ei saa ka parkimise korraldajad Teilt muul moel leppetrahvi välja nõuda, kui neil tuleb pöörduda kohtusse ja tasuda seejuures riigilõiv ning lisaks peavad nad esitama kohtule tõendid sõiduki ja konkreetse parkija kohta, kellega neil on sõlmitud parkimise kohta leping. Inkassofirmadel Teie kontodele juurdepääsu ei ole ja see tähendab, et nad ei saa peale kirjade saatmise ja telefonikõnede tegemise midagi muud teha.

3. Trahviteade kirjalikus hoiatamismenetluses

Trahviteade kirjalikus hoiatamismenetluses tähendab seda, et olete toime pannud liiklusseaduses kirjeldatud liiklusväärteo, mille puhul on võimalik mootorsõduki omanikule või vastutavale kasutajale määrata hoiatustrahvi. Keelatud kohas parkimiste eest toime pandud liiklusväärtegude kohtuväliseks menetlejaks on kas Politsei- ja Piirivalveamet või valla- või linnavalitsus. Tallinna Linnavalitsus on vastava ülesande pannud munitsipaalpolitseile.

Juhul, kui liiklusväärtegu on jäädvustatud fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht, siis on sellise rikkumise eest võimalik määrata hoiatustrahvi.

Tegelikkuses ei peaks nimetatud trahviteadet panema sõiduki esiklaasile, nagu see on ette nähtud viivistasu otsustele, sest väärteomenetluse seadustiku kohaselt peab hoiatustrahvi teate koostama kahesidentses eksemplaris, millest üks jääb kohtuvälisele menetlejale ja teine saadetakse viie tööpäeva jooksulmootorsõiduki omanikule või vastutavale kasutajale. Kui üks eksemplar jääb kohtuvälisele menetlejale, nagu seadus ette näeb, teine trahviteate eksemplar pannakse sõiduki esiklaasile, siis on selge, et ametnikud ei koosta kahte identset eksemplari, vaid nad koostavad kolm eksemplari, mis tegelikult ei ole identsed, kasutades viivistasu määramise analoogiat. Sellise tegevusega eksitavad ametnikud inimesi ning tõusetub küsimus miks ja kui kaua sellist tegevust kontrollorganite poolt lubatakse.

Mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul võib kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtumitel määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, siis vastutavale kasutajale ning selles osas on liiklusväärteo eest määratav hoiatustrahv sarnane viivistasu otsusele, s.t ametnikul ei ole vaja tegelikku valesti parkijat kindlaks teha.

Trahviteate saamisel kirjalikus hoiatamismenetluses saate Te juhul, kui sõidukit kasutas teine isik, esitada kaebuse, milles märgite ära selle isiku nime ja muud nõutavad andmed. Sellisel juhul ei pea Teie hoiatustrahvi tasuma ning Teie poolt nimetatud isiku suhtes alustatakse väärteomenetlust. Viivistasu otsuse puhul ei võeta seda arvesse, kui selgub, et parkimistingimusi rikkus keegi teine. Kaebuse trahviteate kohta saate esitada vaid samale kohtuvälisele menetlejale, kes Teile trahviteate väljastas. Käesoleval ajal kirjalikus hoiatamismenetluses määratud trahviteadet kohtus vaidlustada ei saa.

Kui andmed väärteo toimepannud isiku kohta kantakse karistusregistrisse, siis mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus ja seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel.

4. Väärteomenetlus

Oluline on teada, et väärteomenetluses ei jäeta menetlusdokumente sõiduki esiklaasile ning seetõttu puudutame siinjuures seda vaid põgusalt.

Väärteomenetluses vastutab väärteo toimepanemise eest see isik, kes on väärteo toime pannud. Mootorsõiduki omanikku ja vastutavat kasutajat ei saa väärteo toimepanemises vastutusele võtta, kui nad seda tegu toime ei pannud.

Väärteo toime pannud isik on menetluses menetlusalualune isik ja tal on omad õigused, mida kohtuväline menetleja rikkuda ei tohi. Samuti tuleb väärteomenetluse läbiviimisel kinni pidada väärteomenetluse normidest ja kui seda ei tehta, siis võib see kaasa tuua väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise.

Väärteomenetluses, olenevalt asjaoludest võib kohtuväline menetleja kohaldada erinevaid menetlusliike (suuline hoiatamismenetlus, kiirmenetlus, üldmenetlus). Kahte esimest menetlusliiki saab kohaldada vaid siis, kui teo toimepanemise asjaolud on selged ja Te nõustute nimetatud menetlusliikide kohaldamisega.Suulist hoiatamismenetlust kohtus vaidlustada ei saa, küll aga saab kiirmenetluse otsust vaidlustada. Üldmenetluses koostatatud väärteoprotokolli kohta saab esitada vastulause kohtuvälisele menetlejale. Üldmenetluses tehtud otsust saab samuti vaidlustada kohtus.

Väärteomenetluses tehtud otsust saab vaidlustada iga isik ise või oma esindaja kaudu. Kaebuse esitamisel ei ole vaja tasuda riigilõivu ehk kaebuse esitamine kohtule on tasuta ja kui Te olete võtnud esindaja ning kohus rahuldab Teie kaebuse, siis võib kohus need tasutud kulud teiselt poolelt välja mõista. Kaebuse võib kohtule esitada ka rahatrahvi vähendamiseks, kui Te leiate ja suudate ära põhjendada, et Teile määratud rahatrahv on põhjendamatult suur.

Parkimise eest keelatud kohas võivad väärteomenetlusi läbi viia Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud ja valla- või linnavalitsus. Tallinnas on käesoleval ajal vastav pädevus antud munitsipaalpolitseile.

Kokkuvõtteks

Kuna parkimise eest on hakatud määrama leppetrahve ja trahviteateid kirjalikus hoiatamismenetluses kasutades ära liiklusseaduses viivistasu kohta käivaid sätteid, siis ei taga see õigusselgust ja üheseltmõistetavust parkimisega seonduvas. See tekitab inimestes segadust ja õigustatud pahameelt ning ülaltooduga oleme püüdnud seda selgitada.

Teie Õiguskoda

Comments are closed.