Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles

Kehtiv töölepingu seadus annab võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda, store kuid mis saab edasi siis, kui töölepingu on erakorraliselt üles öelnud töötaja ja tööandja on keskmine firmajuht, kellel ei ole seadustest mingit ülevaadet?

Selline asi võib firmale kaasa tuua arvestatava materiaalse kahju, sest vastu keskmise firmajuhi loogikat on sellise avalduse saanud firmajuht kohustatud asja vaieldavuse korral vaidlustama selle töövaidluskomisjonis või kohtus. Võiks mõelda, et kui keegi firmalt mingit raha tahab nõuda, siis peab ta selleks ise pöörduma kohtusse ja siis on võimalik sellele vastu vaielda, kuid sellises vaidluses peab aktiivseks pooleks olema hoopis tööandja.

Juhul, kui tööandja ei vaidlusta töölepingu erakorralist ülesütlemist töövaidluskomisjonis või kohtus, siis kehtiva kohtupraktika kohaselt mõistetakse tööandjalt töötaja kasuks välja kolme kuu keskmise palga ulatuses rahaline hüvitis. Töövaidluskomisjon või kohus isegi ei kontrolli seda, kas töötajal oli alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks või mitte ja see võib endaga kaasa tuua väga ebaõiglase rahalise kohustuse tööandjale, kes tegelikkuses ei olegi midagi valesti teinud. Töötajad aga saavad tööandja teadmatust ära kasutada ja küsida raha, milleks neil tegelikkuses õigust ei ole ja see on seaduspärane.

Tiina Raja, Õiguskoda

Comments are closed.